Agu Vissel

[agu]

Ma olen praegu siin, Talgujate ELUKUNSTi foorumis administraator, enesetutvustus on mul lühidalt olemas Talgujate peafoorumis: Agu Vissel

Olen pidanud palju ameteid, siinses kotekstis sobib piirduda vaid viimaste perioodidega. Viimased 17 aastat sobivad ehk praeguse tegevuse sissejuhatuseks. Tulin 1992. aastal ära Tartu Ülikooli üldfüüsika kateedrist, olin hakanud tegelema järjest muu kui füüsikaga. Suuresti oli sellises "füüsika reetmises" põhjuseks mõttetalgud, mida tookordne kateedrijuhataja Valdo Ruttas Eestis juurutas, milles ma küllalt aktiivselt osalesin ja mille käigus ma üha rohkem süvenesin humanitaarsetesse asjadesse, sotsiaalprobleemid, ühiskond, psühholoogia jne. Füüsikutel hakkas tellimusi vähemaks jääma kui varem, nõukogude oludes oli.
Minul küpses plaan - lähen leivatööks tagasi merele ja hakkan oma vaimusisu täitma rohelise filosoofiaga, lugemisega, kirjutamisega. 1994. aastal tegingi ühe poole aastase reisi. Aga meremeeste haigla arstid väitsid, et minu neerud ei ol sugugi korras, et vaja ravida jne. Seepärast ei julgenud rohkem riese planeerida, hakkasin tegelema kultuuriprojektidega, kirjutamise ja juhtimisega, Võrumaal ja Tartus. Püüdsin oma sotsiaal- ja kultuurifilosoofilist huvi siduda rakenduslike projektidega. Ega see lihtne polnud, kümnendi juhtsõnaks oli TURG ja selle jaoks pidi oma ideesid väänama, üsna kaugeleulatuvaid kompromisse tegema.
2000-datel aastatel muutus kultuurirahastamine rohkem korporatiivseks, projektide kirjutamine läks suuresti riigipalgalistesse kontoritesse, oluliseks muutus lobitöö. Nii sain ma tookord aru. Mina niimoodi ei osanud.

Leivatööd õnnestus saada nõrkvoolusüsteemide projekteerijana ühes erafirmas. Vabal aja püüdisn harrastada edasi humanitaarset filosoofiat, uurida 20. sajandil käivitunud uusimat, keerulist olustikku. Minu "grafomaaniliste katsetuste" jaoks oli see omamoodi hea treening - napp vaba aeg sundis intensiivsusele, sundis kontsentreeruma. Seadsin kokku puzlet viimase sajandi sündmustest, eesseisvast huvitavast ajastust, kus olulised muutused peavad tulema, sest senisel viisil looduskasutus, demograafilised, tehnoloogilised, energeetilised ja paljud muud arengud enam ei ole seletatavad. Ma lootsin oma "puzle" käsikirja valmis saada 2009. a. suvel.

2009. algul oli muutus.
Isiklikult läks mul tervis käest ära. Usun, et peapõhjuseks oli selleks tööstress. Tähtaegade pingelisus - üsna sagedane tööülesannete tähtaeg oli "eile". Teiseks - pidev enesekontroll täpsuse nimel. Projekteerimises on iga joone ja sõna jaoks eksimisruum üsna väike. Summa-sumarum tõusis ja jäi üles minu vererõhk, tekkis üsna nüri olemine, töövõimetus.
Projekteermine on üks lüli ehitusäris, teatavasti kidus see sfäär masu käigus kõige rohkem. Meie firma tellimused kuivasid ka kokku.
Ma sain projekteerimisest priiks töölepingu muutmisega mittenõustumise paragraafi (82) järgi. 2009. veebruaris. Seega mulle soodsalt, sain kompensatsiooni firmast ja hüvitise töötukassast.
Esialgu mõtlesin, et toimetan küpseks oma käsikirja ja arendan selle pinnalt midagi edasi. Aprillis sain juhuslikult üle pika aja kokku Valdo Ruttasega. Kui Minu Eesti hakkas kuulutama mõttetalgutest, siis tuli Valdo välja ideega - taastame mõttetalgud toonases, keeruliste probleemide mõttetalgute tähenduses. MõttetalgudTa kutsus ja võtsin sellest kinni, jätsin oma käsikirja seisma. Sest mõttetalgud praeguses olustikus tähendavad paljus sarnast sisu, mis minu käsikiri. Oma käsikirja või raamatut peaks ma tõukama, finantseerima üksi, mõttetalguliselt saab aga loota tuttavale tegusale meeskonnale.
Edasi tekkis talgujad.tartu.ee, käivitus haridsutalgute teema, novembris talgujad.tartu.ee/uralest.

Töötute mõttetalgute teema algatasime Valdoga suvel.

Minu olukord töötuna
Materiaalselt pole mu olukord sugugi hull, sest

• mu lapsed on täiskasvanud, elavad iseseisvalt;
  
• mul ei ole kaelas võlgu;
  
• sõprade abiga olen saanud ajutise soodsa elamispinna.

Seetõttu olen saanud väljaminekuid minimiseerida.
Üsna loomulik on mul kanda selles ELUKUNSTI algatuses siduvat osa. Mul on mitu korda varem selline roll õnnestunud. Ma olen pikalt, ütleks et isegi sügavalt juurelnud viimaste aegade ja praegu toimuva üle. Mul on hea kontakt ja koostöökogemus talgujuhtide Valdo Ruttase ja Jüri Ginteriga, tean teisi vanu talgutegijaid ja uusi, sügisel liitunuid.

Minu reaalne perspektiiv on sotsiaalne ettevõtlus. See on tegelikult uus ala, mõneti ammu tuttav, mõneti mitmeti mõistetav valdkond. Esimesed reaalsed projektid saame välja pakkuda siinsamas foorumis lähipäevil. Või hiljemalt 21. jaanuari koosolekul.