Sügisel tehtu töötuse mudel kevadises selguses

[agu]

Sügisel on loodud üks huvitav materjal:
väljavõte UJU grupi rühmatööst Mõttetalgutel novembris 2010

Ma panen teise rühmatöö tulemuse siia allapoole copy/pastega, nii teksti kui pildi


Vaadates, millised tendentsid praeguses kriisi situatsioonis avalduvad, leidsime, et kuigi kriisidel arvatakse olevat selle läbipõdejatele puhastav mõju, mis majanduskriisi puhul peaks endaga kaasa tooma nn sotsiaalse kapitali ümberstruktureerumise vastavaks tuleviku väljakutsetele ( Eesti puhul nt allhankemajanduselt innovatsioonimajandusele), töötavad inimlikud hoiakud ja nendele vastavuses ka näiteks meedia „lohutustpakkuvas” võtmes, et vaid veel veidi kannatust ja juba hakkab vana hea elu jälle vanaviisi veerema.
Meie postulaadid, mida illustreerib pilt:
1.Inimesel on kalduvus süsteemist välja lennates ennast samasse auku tagasi pressida.
2. Kvalitatiivsete muutuste jaoks tuleb üritada luua väljalennanute jaoks uued tuumikud, kus neil oleks teine roll, teistsugused seosed ja teistsuguse kultuuri alged (tase 2 joonisel)
3. Kuna õppimine käib läbi kogemuse, siis üritatakse säilitada kõike seda , millest tuldi, kõike seda, milleks on end koolitatud. Vanasse pessa naasmise korral on püüd teha kõike sedasama, mis varem, ainult et paremini kui varem, et see pesa muutuks endisest kindlamaks ja raskemini kõigutatavaks .
Joonisel tase 2 kujutab skemaatiliselt ümberstruktureerimise protsessi, kus vanadest pesadest väljalennanuid ei suunata ükshaaval vabanenud vanadesse või juhuslikult tekkinud uutesse pesadesse, vaid korraldatakse ühistegevuseks organisatsioonilised tuumikud, kus inimesed koos hakkavad otsima ja leidma uusi jätkusuutlikke lahendusi.
Kolmas tase kirjeldab teise taseme protsesside edenemisega kaasnevate erinevate tuumikute omavahelise koostöö vormide teket.
Kogu eelneva skeemi sünnitas arutelu selle ümber, mis on põhilised takistused, miks Tartu Töötukassa juures kavandatav projekt haritumate ja andekate tööotsijate haaramiseks mõttetalgulissse ühistegevusse edeneb raskelt.

[agu]

Üsnagi sisukas skeem, teisi skeeme polegi eriti silma jäänud.

Praegu, kevadel on minu arust vaja selle skeemi seletusse lisada üks nüanss. Just seletusse ja mitte joonistada, sest nähtus on dünaamiline, seda saaks kirjeldada pildirea või filmiga, ühe pildiga on raske näidata.

Kirjas on
1.Inimesel on kalduvus süsteemist välja lennates ennast samasse auku tagasi pressida.

Täpsustus
Inimestel, riigil ja ka avalikul arvamisel on usk, et aukude arv enne, nüüd ja hiljem püsib sama või vähemalt taastub samaks. Peamiseks ja ainasaks lahenduseks nähakse seejuures inimese konkurentsivõime tõstmist, see hoiak on ka Eestis, nii inimestel kui riigil ja arvamusliidritel.

Tegelikult aukude, (töökohtade arv) liberaalses ühiskonnas väheneb kriiside järel viljakamate töömeetodite rakendamise tõttu.

TÖÖKOHTADE ARV VANAS ELUKORRALDUSES = TÖÖKOHTADE ARV UUES korralduses + liigsed inimesed.

Eestis jääb kriisist väljudes hõivest välja majandus- ja tehnoloogiaprogressi tõttu umbes 40 000 liigset inimest.

Mis saab liigsetest?
Uues olukorras liigseks osutuvatel inimestega on mitu varianti -

1. Kõige lihtsam on, et liigsed sobituvad aja jooksul pättideks, kurjategijateks, vangideks, politseiks, vangivalvuriteks, sotsiaaltöötajateks, tugiisikuteks.
   
2. Natuke keerulisem on riigi muutumine sotsialistlikumaks.
   
3. Liigsete probleemi lahendamine KOGUKOKONDADE ja KOLMANDA SEKTORI vahenditega. (Rifkini kirjeldatud positiivne lahendus)

Sellest kõigest on väga hästi kirjutanud Jeremy Rifkin 1995 "Töö lõpp", peamiselt USA ja LääneEuroopa 20. sajandi kogemuse põhjal.

[Õnne]

Kui töönädal muuta 4-päevaseks, kaoks nii töötuse kui "liigsete inimeste" probleem.

Alles see oli, kui töönädal oli 6-päevane ja ühel hetkel tänu tehnikarevolutsioonile, polnud niipalju enam vaja vehkida ja töönädal lühendati 5-päevaseks.

Ammu juba oleks aeg taaskord töönädala pikkust lühendada!

[agu]

Väga selge ja loogilise lahenduse ütleb Õnne!
Töönädala lühendamise etteapenk on maailmas korduvalt kõlanud ja Eestis ka mõnikord. Aga see ettepanek ei lähe läbi praeguses majandussüsteemis, mis on LIBERAALNE ja GLOBAALNE.

Praegune loogika ei võimalda ettevõtjal töönädalat lühendada ja töölisi juurde võtta. Sest globaalsel turul määrab hinna Hiina ja teiste idaamaade majandus, kus on hakatud tootma nii riideid kui tehnikat kui praktiliselt kõike. Sealmail on väga pingeline töökultuur ja väga pikad töönädalad.
Kui Euroopa tööandja tahab pakkuda hiina omale konkurentsivõimelist toodangut (aga teist võimalust piirideta majanduses polegi), siis ta ei saa nädalt lühendada ehk inimesi juurde võtta. Sest rohkem inimesi nõuab rohkem mittetootlikke kulusid - sotsiaalmaksu, puhkusetasusid jne. Majanduslikult tulusam on jätta vähem töötajaid ja maksta aegaajalt ületunni tasu. Kriisiajal on töötaja solidaarne ettevõtjaga, võtab meeleldi tööd ka koju kaasa...

Ma olen päris kindel, et silmaga nähtavas tulevikus Eestis ega Euroopas tollitingimusi ei karmistata. St. - töönädala pikkuse määrajaks jääb maailma kõige pingelisem tase.
Usun, et lahendus on võimalik. Aga töönädala lühendamise variant nõuab üsna keerulist tugiapaati. Võimalik,et alustuseks sobib mõni muu lähenemisnurk.

[agu]

täna, 15. juunil teatas Vikerradio päevauudistes, et Riigikogu võttis vastu Roheliste Erakonna eelnõu, milles jutt just see, mida Õnne seletas - töönädala lühendamisest. et vaja uurida ja 10 aasta perspektiivis planeerida töönädala lühendamisne 32-30 tunnini. Põhjendus - eluea pikendamine ja tööstressi vähendamine
näis kas võetakse vastu.
Näis mis sellest saab.

[Sponsored content]