Elukunst 20.jaanuaril 2010 TÜ kohvikus kell 16-19. MIS TOIMUS

[Valdo]

Koos mõtlesid ja arutasid: Merike Reinumägi, Eha Haak, Ado Seire, Õnne Mägi, Lea Põvvat, Agu Vissel, Õie Sarv, Alar Randoja, Jüri Plink ja Valdo Ruttas.
• Esmalt tegime enesetutvustusringi, millest ajaloo tarbeks helisalvestis Elukunsti arhiivi talletatud. Kogunenud viiest daamist ja viiest härrast kuus on kes mõned kuud, kes juba mitmendat aastat tööta inimese põlve kogenud. Suureks meeldivaks üllatuseks oli bilansivõimelise tegevvanemraamatupidaja Merikese ühinemine meiega just nüüd, kus talgujatel hulgaliselt projekte käigus ja plaanis, mis kogenud finantsinimese nõu ja jõu järele igatsemas. Eks ju ka Alar „tekkis“ täpselt siis, kui osavõtt virtuaalrühmana Uurali energeetikute orgtegevuslikus mängus ilma temasuguse telekommunikatsioonispetsialistita oleks kohe esimesel päeval tehnilistel põhjustel kurva lõpu leidnud.
• Agu kirjeldas algusjärgus projekti, mille kohta Avatud Eesti Fondile rahastustaotlus vormistatud. Kavandatav pilootprojekt on mõttetalgute meetodi rakendus tööhõive probleemide valdkonnas. Selle keskseks osaks on paari-kolmekümne inimesega korraldatavad mõttetalgud osaliste endi probleemide lahendamiseks, kuid nii neile eelneval kui ka järgneval perioodil on suur kaal multimeedia kanalite kaudu toimuval suhtlusel. Multimeediakeskkonna loomisel on võimalik hakata kaasama Alari ja Agu juhendamisel Töötukassa tööpraktikante.
• Tööpraktika osas visandas Agu visiooni kolmest võimalusest:
1.praktika tase on nn sellitase multimeedia meetodite juurutamisel Talgujate tööhõiveprogrammis. See ootab praktikantidelt juba mõningat IKT vahendite valdamise kogemust. Nende juhendajatena näevadki end Alar ja Agu.
2. praktika tase on õpipoisi tase samas, multimeedia valdkonnas. Siin seisab ees praktika juhendaja otsimine. Arutleti võimaluste üle leida see Tartu Töötukassa abiga .
3. praktika suund Agu nägemuses oli inspireeritud tema sõbra Agu Kulli mõtetest. Agu Kull peab väga vajalikuks panna käima mälestuste kogumine lähimineviku sündmustest (nt Eesti komitee tegevusest jms), nende süstematiseerimist ja kaasaegsetes vormides rahvale kättesaadavaks tegemist, mis samuti võiks kaasata tööta jäänuid tööpraktika vormis. Positiivne kogemus: Pärnu muuseumijuht Trink on seda juba teinud .Valdo kinnitas, et ettevõtluses iseseisvumise perioodi liidriteks kujunenute mälestuste kogumise vajadust tõstatati liidrite arenduskeskuse ajurünnakul 2005.a. Juss lisas pakiliste asjade hulka, mida sama programmi raames liikuma saaks lükata, muusikasalvestiste ülekandmist kaasaegsetele infokandjatele enne kui vanad salvestised lõplikult taastamatuteks muutuvad. Viimast , muuseumidega seotud valdkonda toetas ka Õie. Lepiti kokku, et kõik ideede püstitajad-toetajad tegelevad järgmisel kahel nädalal oma valdkonnas asja täpsustamisega ( vajadused, võimalused, kompetentsed inimesed, kellega koos asju kavandada)
• Eraldi peatuti küsimusel, kuidas saaks Elukunsti foorumi rahvas kaasa aidata Töötukassa töö tõhusamaks muutumisele. Otsustati , et Elukunsti esindajad pöörduvad Eesti ja Tartu Töötukassa juhtide poole ettepanekuga luua töötukassa abistamise organisatsioon. Kui Õnne, Merike, Agu, Ene ja Valdo seda küsimust 21.jaanuari talgujate klubiõhtul edasi arutasid, lepiti kokku, et pakutakse välja Töötukassa Koostöökoja idee, milles oleksid esindatud töötukassa, töötud, tööandjad ja koolitajad.
• Õnne tõstatas taas meie ideede levitamise ja kaasatulijate arvu suurendamise küsimuse. Ühe võimalusena pakuti Facebooki ja Orkuti võimaluste kasutamist. Konstruktiivset kriitikat tehti ka Elukunsti foorumi aadressil (keerulisus, kujundus jm). Tänase päeva st 24.jaanuari seisuga on Alar välja pakkunud seisukohtade võtmiseks makette-näidiseid.
• Väikese enesemääramisliku vahepalana palus Valdo osavõtjail täita küsitluslehe, kus igaüks sai valida enda loomusele vastavaid variante kujutletavas erinevate kallakutega elukoolis. Lõpetasin vastuste analüüsi ja riputan ülevaate välja.
• Lõpurefleksioonis kahetses Agu, et ta valis sellise kokkusaamise koha, mis ei võimaldanud rühmadeks jagunemist. 10 inimest nõudnuks jagunemist kaheks rühmaks ja võimaldanuks isegi kolmestumist. Osalised lohutasid, et nemad jäid küll rahule. Ütlen ka omalt poolt, et sedakorda oli suuremal määral avatudruumiline ümarlaud kui mõttetalguline üritus. Seda toonitas Agu ise ka juba rahvast kokku kutsudes.
• Ja lõpuks : Jussi kohvipaus oli tänuväärt!
• JÄRGMINE KOHTUMINE ON TEISIPÄEVAL 9.VEEBRUARIL KELL 16-19. Koht täpsustamisel.