Töökohtade loomise seaduse eelnõu

**agu** Reede Apr 16, 2010 4:06 pm

Jüri Ginter on postitanud Talgujate foorumisse 15. mail algatatud seaduseelnõu

http://talgujad.forum.co.ee/2-ruhm-elukunst-f21/ettepanekuid-toopuuduse-leevendamiseks-t204.htm#620

Kokkuvõttev osa Jüri postitusest on järgmine:

TÖÖKOHTADE LOOMISE SEADUSE EELNÕU JUURDE

1. Sissejuhatus

Käesoleva seaduse eelnõuga muudetakse sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, Eesti Arengufondi seadust ja tööturuteenuste- ja toetuste seadust.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on töö kaotanud inimeste võimalikult kiire tööle rakendamise soodustamine ning majanduse elavdamine ajal, mil Eestis on üle 100 000 töötu. Üha enam on neid inimesi, kes on pikaajaliselt töötud, kaotanud lootuse töö leida ning langevad Töötukassa ametlikust statistikast välja mõne sanktsiooni tõttu. Riigi poolt seni pakutud meetmed, nagu palgatoetuse saajate ringi laiendamine, ei ole toonud kaasa oodatavat tulemust ja tööle saanute arv ei ole oluliselt tõusnud. Töötukassa kodulehelt pärineva statistika järgi jäi 2009. aasta teises pooles töö leidunud töötute arv 2000 kuni 3500 inimese juurde ning näitajad on 2010. aastal selles osas tõusnud vaid paarisaja inimese võrra.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmisega tuuakse seadusesse sotsiaalse töökoha mõiste. Sotsiaalne töökoht on loodud ajutine töökoht. Kõige sobivam oleks kombineeritud lähenemine, kus sotsiaalseid töökohti loob riik ise, loovad kohalikud omavalitsused, eraettevõtted ja kolmas sektor. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust ületab 5% on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on töötu. Perioodil, kui Eesti Töötukassa poolt avaldatud registreeritud töötuse osakaal tööjõust on alla 5%, on sotsiaalsele töökohale õigus isikul, kes on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu.

Lisaks laiendatakse töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kehtiva seaduse kohaselt ei või töötu osaleda avalikus töös rohkem kui 50 tundi kuus. Olemasolev piirang on põhjendatud kahe asjaoluga: esiteks töötu kohustusega otsida tööd ja avaliku töö ajaline piirang peab jätma selleks piisavalt aega. Lisaks aitab see vältida juhtumeid, kus kohalikud omavalitsused sõlmivad hädaabitööde lepinguid ka siis, kui võiks sõlmida tähtajalisi töölepinguid.

Piirang 80 tundi kuus jätaks töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja ei õigustaks samas tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus esineb. Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida kuni 810 krooni lisaraha kuus.

Eelnõus esitatud piirang võimaldab motiveerida töötuid senisest enam osalema avalikus töös ega kahjusta riigi ega kolmandate isikute huve.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmisega tasub vähemalt kuus kuud töötuna arvel olnud ja pärast seda tööle võetud isiku eest sotsiaalmaksu riik. Riik tasub sotsiaalmaksu kuni 12 kuu vältel alates tööle asumisest töötasult, mis ei ületa ühes kuus kahekordset töötasu alammäära. Töötasu selle osa eest, mis ületab ühes kuus kahekordset töötasu alammäära, maksab sotsiaalmaksu tööandja.

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega jäetakse avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Sellega motiveeritakse neid töötuid, kellele enam töötutoetust ei maksta, võtma osa sellest tööturumeetmest, kaotamata igakuist sissetulekut.

Eesti Arengufondi seaduse muutmisega tagatakse arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahuga seotud summa, mis tagab selle organisatsiooni jätkusuutlikkuse ning vähendab sõltumist poliitilistest tõmbetuultest. Muudatus tagab fondi stabiilsuse ning võimaldab tal täita oma peamist ülesannet - algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu sätestab uue mõistena sotsiaalse töökoha.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleksid vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Eelnõu mõjud
Sotsiaalmaksu seaduse muutmisega seotud kulutused:

Kahekordne kuupalga alammäär 2009. aastal on 4350x2=8700 krooni. Eelnõu järgi tuleb tööd leidnud inimese eest sotsiaalmaksu maksta minimaalselt 1435,5 krooni kuus ning maksimaalselt 2871 krooni kuus. (Ühe tööd leidnud isiku eest tuleks riigil sotsiaalmaksu aastas tasuda sellisel juhul maksimaalselt 34 452 krooni.)

Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 16 muutmine ei too kaasa kulutusi riigieelarves. Sotsiaalsete töökohtade loomine toob kaasa kulutusi kuivõrd riik otsustab sotsiaalseid töökohti luua.

Eesti Arengufondi seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 2011. aasta riigieelarvest 0,3 % ulatuses

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine toob kaasa kulutusi 3 miljoni krooni ulatuses.

Eelnõuga seotud kulutuste katteallikaks on astmeline tulumaks.

7. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Eesti Arengufondi seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2011. aastal.

Algataja:
Eesti Keskerakonna fraktsioon

15. aprill 2010.a.